Juhan Jaik (1899–1948) om võro kiränik, kinkä mõjo nii eesti- ku ka võrokiilsele kirändüsele om väega suur. Kirotanu ka võrokiilseid luulõtuisi, om Jaik sõski innekõkkõ võro proosa klassik, jutussidõ

Helüaida 28. märgotus (29.12.2021). Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer kuts inemiisi üles 28. joulukuul 2021 pääle nakanu ja 15. vahtsõaastakuul 2022 läbi saaval rahvaloendusel umma võro keele mõis

Helüaida 27. märgotus (16.12.2021). „Täämbädse päävä võro kultuuri kõgõ suurõmb varandus om süämega tegijide hulk,“ kõnõlõs Uma Lehe päätoimõndaja Rahmani Jan. Kultuur kasus aastasatu ja tuud antas ed

Võrokeelitside luulõtuisi kogomik „Aastatsõõr“ om Vana-Võromaa keelepesäoppajidõ ütine looming aastist 2017–2018. Luulõtusõ omma köüdedü latsiaidu opiprogrammõga ja jagonõsõ teemadõ perrä. Teema omma:

Kadri Ugur, Senni-tädi juttõ kirjapandja ja Helüaita lugõja (2021) kõnõlõs noist nii: „Senni oll mu vanatädi, mu imäle oll tä tädi. Üts lõpmada kange mutt oll sjoo Senni-tädi, elli tävveverelist ello

Helüaida 26. märgotus (2.12.2021). Võrokõsõst tiidläne Kõivupuu Marju kõnõlõs tuust, et maailmast arvusaaminõ ja maailma mõõtminõ om üts ütlemäldä keerulinõ kunst. Tä märgotas tiidläse elost parlatsõl

“Kodoväreti'” om Johannes Siska luulõkogo (Võro Instituut 2008), mink 19 luulõtusõst 17 omma võro keelen. Johannes Siska (1913-1973) oll luulõtaja ja meremiis, kiä oll peri Rõugõ valla Hinu küläst. Lu

Helüaida 25. märgotus (18.11.2021). Saarõ Evar, mõnikõrd põllumiis, istus aig-aolt pikembät aigu traktori pääl, kon sündünü märgotusõn arotas tä planeedi pästmisest ja kliimasõbraligust elost. Tä tuu

Helüaida 24. märgotus (04.11.2021) om pühendedü võrokeelitse aolehe Uma Leht 500. numbrele. Võrokõnõ Kama Kaido löüd, et võro kiil om ütest külest populaarnõ, a tõsõst puult pruugitas taad egäpääväelo

Helüaida 23. märgotus (21.10.2021). Kokko loet numbrõ näütäse, kuis liinu pite eläs hulga inämb inemiisi ku maal. A kas kiäki om kokko arvanu, ku hulga om noid, kiä olõs tahtnu siiäkanti jäiä, a eluko