Helüaida 34. märgotus (02.06.2022). Antslast peri, a Pärnon elläv koolioppaja Pulga Joel arotõlõs, kuis vannus tedä muutnu om. „Noorõlt tahtse vast olla ilmameistri ja selle oll sõs põlgust tervüsespo

Põlinõ võrokõnõ Korneli Viiu pand luulõhe kõik, miä ilman sünnüs ja henge pututas. Värses omma saanu nii tõsidsõ teemä, nigu Ukraina sõda, eelekrihind, mõtsaragominõ ja koroona, ku ka elo ja inemise u

Jaan Vahtra (23. mai 1882 – 27. jaanuar 1947) om innekõkkõ tunnõt ku kunstnik, a timä tähtsüs võro kiränikuna om niisamatõ suur. Päämädselt kirot tä mälehtüisi ja perimüslikke juttõ, a ka rahvanalandi

Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kul

Lõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil

Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näi

Helüaida 30. märgotus (10.02.2022). Võrokõsõst käsitüüline ja muusik Kaarna Anneli arotõlõs tuu üle, mille timä põlvkunna inemiisil om rassõ võro keelen kirota. „Koton, ummi latsiga ja poodi man võro

Edimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu. Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu üliko

Raamadu „Tsillokõsõn majan“ (Võro Instituut 2022) teksti, pildi ja kujondusõ om loonu Kertu Sillaste. Jutt kõnõlõs eläjist, kiä eläse ütenkuun tsillokõsõn majan. Lugu om veidükese hirmsa, tsipakõsõ na

Navilt peri tiidüsfilosoof ja astrofüüsik Kasagu Enn om kirotanu mitmit võrokiilsit juttõ, üles astnu Kaika suvõülikoolõn ja vällä märknü pallo vahtsit sõnno võro kiilde. Osa noist sõnnost ilmuva „Lüh